Olukorrad / Millal on vaja elamuprojekti
Millal on vaja elamuprojekti ja millal mitte
Iga ehitus- või ümberehitustöö ei vaja täisprojekti. Selgitame, millal on elamuprojekt kohustuslik, millal piisab lihtsustatud dokumentatsioonist ja millal pole midagi vaja.
Saatke hinnapäringLühidalt
Määrav on töö sisu. Vajalik dokumentatsioon sõltub sellest, kas puudutate kandvaid konstruktsioone, tehnosüsteeme või ainult ruumide sisustust.
Menetlusliik sõltub hoonest. Menetlusliik sõltub hoone liigist ja tehtud tööst, mitte ainult suurusest. Üksikelamus ja kahe korteriga elamus piisab ehitusteatisest koos projektiga. Kolme või enama korteriga elamus, mille ehitisealune pind on üle 60 m², on kandva konstruktsiooni muutmisel vaja ehitusluba; kui ümber ehitati ainult tehnosüsteemi, piisab ka seal ehitusteatisest koos projektiga. Lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus.
Mittekandev vahesein ei ole automaatselt vaba. Mittekandva vaheseina teisaldamist lisa 1 eraldi ei nimeta, aga omavalitsus võib ehitusseadustiku § 35 lõike 4 alusel teatist siiski nõuda ja ehitisregistri plaan peab tegelikkusele vastama. Lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus.
Loata ehitamisel on hind. Kui nõutav teatis või luba jääb esitamata, võib omavalitsus teha ettekirjutuse. Kui seda tähtajaks ei täideta, võib järgneda sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 6400 eurot. Konkreetse summa otsustab omavalitsus ja see peab olema rikkumisega proportsionaalne.
Leidke rida, mis on Teie oma
Iga rida viib teenuseni, millest selles olukorras alustada.
Millal on elamuprojekt kohustuslik
- Uue elamu ehitamine, olgu see üksikelamu, ridaelamu või korterelamu, välja arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone, mille kohta lisa 1 menetlust ette ei näe.
- Olemasoleva hoone laiendamine üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust (ehitusseadustiku § 26 lõike 2 punkt 2).
- Kandvate konstruktsioonide muutmine, seinte eemaldamine või avade tegemine.
- Korruse lisamine või katuse ümberehitamine eluruumiks.
- Hoone otstarbe muutmine, näiteks äriruum eluruumiks.
Kas projekt läheb ehitusteatise või ehitusloa juurde, selgitab artikkel ehitusteatisest ja ehitusloast. Oma hoone kohta saate esialgse vastuse menetluse kalkulaatoriga. Lõpliku menetlusliigi määrab kohalik omavalitsus.
Millal piisab lihtsamast lahendusest
Mittekandva vaheseina teisaldamise kohta ei nimeta ehitusseadustiku lisa 1 tabel eraldi menetlust. See ei tähenda, et midagi teha ei ole: § 4 lõike 3 loetelu algab sõnaga „eelkõige” ja sisuline mõõdupuu on see, kas ehitise omadused muutuvad oluliselt. Omavalitsus võib § 35 lõike 4 alusel nõuda ehitusteatist ka siis, kui tabelis vastavat rida ei ole. Ehitisregistri plaan peab igal juhul tegelikkusele vastama ja kaasomanike nõusolek on vajalik siis, kui muudatus puudutab kaasomandit. Lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus.
- Väiksemad ümberehitused, mis ei puuduta kandvaid konstruktsioone ega tehnosüsteeme.
- Olemasoleva olukorra dokumenteerimine: mõõdistus ja olukorra plaan.
Millal pole midagi vaja
Sisekujunduslikud muudatused, mis ei puuduta ruumijaotust, kandvaid konstruktsioone ega tehnosüsteeme, ei nõua projekti ega menetlust. Näiteks põrandakatte vahetamine, seinte värvimine, köögimööbli vahetamine samas asukohas või vannitoa plaatimine ilma seinastruktuuri muutmata.
Otsustuspuu: kas Teil on vaja projekti
1.Kas muudate kandvaid konstruktsioone?
Siis on vaja ehitusprojekti ja konstruktori hinnangut. Menetlusliik sõltub hoone liigist: kolme või enama korteriga elamus on nõutav ehitusluba, üksikelamus ja kahe korteriga elamus piisab ehitusteatisest koos projektiga.
Vaadake elamuprojektide teenust2.Kas muudate tehnosüsteeme, näiteks vett, kanalisatsiooni, kütet või ventilatsiooni?
Siis on vaja ehitusprojekti koos eriosade lahendustega. Kui ümberehitus puudutab ainult tehnosüsteemi, piisab ka korterelamus ehitusteatisest koos projektiga.
Vaadake ehitusloa teenust3.Kas muudate ruumijaotust, seinu või uksi?
Mittekandva vaheseina teisaldamist lisa 1 eraldi ei nimeta, aga omavalitsus võib ehitusseadustiku § 35 lõike 4 alusel teatist siiski nõuda. Ehitisregistri plaan peab igal juhul tegelikkusele vastama, seega tuleb muudatus dokumenteerida, kui plaan enam tegelikkusele ei vasta. Lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus.
Vaadake plaanimuudatuse teenustMida selle olukorra kohta kõige sagedamini küsitakse
- Mis vahe on ehitusprojektil ja eskiisprojektil?
- Eskiisprojekt on esmane visand, mis annab üldpildi. Ehitusprojekt on detailne dokumentatsioon, mille alusel saab ehitusluba taotleda ja töid teha.
- Kas väiksema ümberehituse puhul piisab ehitusteatisest?
- Paljudel juhtudel piisab ehitusteatisest koos ehitusprojektiga. Mittekandva vaheseina teisaldamist lisa 1 eraldi ei nimeta, aga omavalitsus võib ehitusseadustiku § 35 lõike 4 alusel teatist siiski nõuda ja ehitisregistri plaan peab tegelikkusele vastama. Lõpliku menetlusliigi määrab omavalitsus.
- Kui kaua elamuprojekti koostamine võtab?
- Aeg sõltub objektist, selle keerukusest ja olemasolevatest lähtematerjalidest. Üksikelamu täisprojekt on mahukam kui laienduse või ümberehituse projekt. Ütleme konkreetse aja pakkumises.
Millised teenused võivad vajalikud olla
Lähedased olukorrad
Pole kindel, kas vajate projekti?
Kirjeldage lühidalt, mida plaanite. Ütleme 1–2 tööpäeva jooksul, milline lahendus on Teie olukorras mõistlik.