Kortermaja keldris valitseb paljudes ühistutes omaette status quo: boksid on jaotatud väljakujunenud tava alusel ja viimane ametlik paber pärineb hoone ehitamise ajast. Pikka aega polnud seda vaja muuta. Täna on olukord teistsugune.
Riiklikud kriisivalmiduse toetused, tuleohutusnõuded ja pankade täpsemad registrikontrollid on toonud keldrikorruse otse korteriühistu juhatuse vastutusalasse. Probleemiks on see, et enamikul vanematel kortermajadel puuduvad keldri kohta ajakohased plaanid, ning just see blokeerib nii toetuste saamise, renoveerimislaenude taotlemise kui ka õiguslikult siduvate kasutuskordade kehtestamise.
Varjumisruum: 35 000 eurot toetust, kuid plaanid peavad kõigepealt olemas olema
Riigi Tugiteenuste Keskus ja Päästeamet toetavad korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel kuni 35 000 euroga ühistu kohta. Toetus katab konstruktsioonide tugevdamise, varuväljapääsu rajamise, ventilatsiooni- ja elektrilahendused ning ka projekteerimis- ja konsultatsioonitööd.
Toetuse eeldus on aga selge: ehitustöid vajava tegevuse puhul peab projekt olema korras. Ja projekti koostamiseks on vaja tegelikke mõõtmeid.
Siin peitub valdava enamiku ühistute probleem. Keldrites on aastate jooksul toimunud pidev isetegevus:
- Kunagised pesuköögid või ühised hoiuruumid on omavoliliselt ümber ehitatud privaatseteks panipaikadeks.
- Puidust vaheseinad on nihutatud, lammutatud või juurde ehitatud, sageli ilma kellegi teadmata.
- Tehniliste sõlmede (soojussõlmed, elektrikilbid, peakraanid) ümbrusesse on tekitatud tõkkeid, mis sulgevad evakuatsiooniteed.
Ametnikud ja varjumisplaani koostajad vajavad joonist, mis vastab tänasele tegelikkusele. Kui registris olev põhiplaan ei kattu sellega, ei saa esitada nõuetekohast ehitusteatist ega saada toetuse otsust. Projekteerimine vanade andmete põhjal toob ehitusfaasis kaasa üllatusi ja üllatused ehituses on alati kallid.
Kolm riskikohta, millega ühistu juhatus varem või hiljem kokku puutub
1. Keldriboksid ilma juriidilise aluseta, juhatus jääb vahendajaks
Tüüpiline stsenaarium: korteriomanik ostab korteri, millega peaks kaasas käima kindel boks. Tegelik olukord keldris on midagi muud: naaber kasutab kahte boksi, sein on lammutatud, nurgaosa on muutunud üldiseks hoiuruumiks. Juhatus satub vahendajaks tülis, kus tal puudub nii õiguslik alus kui ka dokument, millele tugineda.
Keldriruumide jaotamine korteriomanike vahel käib kokkuleppe alusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 14 järgi saab kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Sama seaduse § 13 lõike 3 järgi kehtib kokkulepe ka tulevaste omanike suhtes ainult siis, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Kokkuleppe juurde käib täpne mõõdistatud plaan, millel iga ruum on piiritletud ja tähistatud.
Ilma selleta tekib iga uue korteriomaniku lisandumisel uus vaidlus nullist.
2. Kindlustus- ja laenurisk vananenud andmetest
Kui keldris toimub avarii, torustiku murd või boksist alanud tulekahju ja kindlustusekspert tuvastab, et kahjustada saanud ruumijaotus ei kajastu ametlikul plaanil, toob see kaasa täiendavad ekspertiisid ja pikad vaidlused hüvitise üle. Kindlustusandja hindab kahju selle järgi, millist hoonet ta oli nõustunud kindlustama. See pilt aga põhineb registriandmetel.
Sama muster kehtib laenude puhul. Kui korteriühistu taotleb renoveerimislaenu ja pank tuvastab, et ehitisregistris olev suletud netopind ei vasta tegelikkusele, peatatakse menetlus kohe. Registriandmetes võivad vanemates majades erinevused küündida kümnetesse ruutmeetritesse, mitte kellegi süü, vaid lihtsalt muutunud arvutusmetoodikate tulemus, mida pole andmete registrisse kandmisel kunagi uuendatud.
3. Renoveerimisprojekt seiskub, kuna tegelik olukord ei vasta plaanile
Ühistu tellib küttetrasside renoveerimise projekti. Projekteerija kasutab alusena vana tüüpprojekti. Ehitaja avab keldris seina ja avastab, et šahtid asuvad hoopis mujal, kandekonstruktsioon blokeerib kavandatud tee, tehnoruumi sissepääs on ümber ehitatud. Tööd seiskuvad, lisatööde arved kasvavad.
Rekonstrueerimistoetust (seda jagab nüüd EIS, endine KredEx) arvutatakse hoone ametliku suletud netopinna (SNP) alusel. Ka energiatõhususe arvutused ja energiaaudit põhinevad registreeritud pindadel. Vanemate majade puhul on erinevused ehitisregistri ja tegelikkuse vahel pigem reegel kui erand, selle põhjus ei ole viga ega kellegi pahatahtlikkus.
Aastakümnete jooksul on riiklikud arvutusmetoodikad muutunud ja mõõdistamise täpsus paranenud. Trepikodade, koridoride, rõdude ja tehnoruumide arvestamine suletud netopinna hulka on olnud eri aegadel erinev. Kui EHR-i andmeid pole kunagi vastavusse viidud, võib registreeritud pind tegelikkusest kümnete ruutmeetrite võrra erineda. See blokeerib toetuse taotluse ja energiaaudit jookseb ummikusse. Üks põhjalik kontrollmõõdistamine enne projekteerimise algust korrastab pinnad kehtiva metoodikaga vastavusse ja hoiab need probleemid ära.
Planeerite keldri korda teha? Ümberehituse teeb Tarmor Ehitus
Dokumentatsioon on alus, aga keldri füüsiline korrastamine on eraldi töö. Vanad puidust keldriboksid on enamasti kasutud: neis ei ole võimalik midagi korralikult hoiustada ning need on tõsine tuleoht. Meie partner Tarmor Ehitus teeb korterelamute keldrirenoveerimisi Tallinnas ja selle lähiümbruses: vanad puidust vaheseinad asendatakse korralike metallboksidega, valatakse uued põrandad ja korrastatakse seinad. Tulemus vastab nii tuleohutus- kui ka kaasaegsetele kasutuskorranõuetele.
Enne
PärastKüsige Tarmor Ehituselt pakkumist keldri renoveerimiseks (Tallinn ja lähiümbrus)
Tarmor Ehitus →Kuidas käib keldriandmete korrastamine praktikas?
Protsess on korteriühistule lihtne, suurema osa bürokraatiast teeb ära meie meeskond.
Kontrollmõõdistus kohapeal
Spetsialistid mõõdistavad laserseadmetega kogu keldrikorruse. Kaardistatakse reaalsed seinte paksused, ruumikõrgused, ukseavad, boksipiirid ja tehniliste ruumide asukohad.
Digitaalsete jooniste koostamine
Mõõdistusandmete põhjal koostatakse täpne digitaalne põhiplaan ja ruumide eksplikatsioon. Ruumid tähistatakse vastavalt tegelikule otstarbele, eristades panipaiku, tehnoruume ja üldkasutatavaid alasid. Varjumisruumi projekti puhul kantakse plaanile ka evakuatsiooniteed ja ametlikele juhenditele vastavad tähistused.
Dokumentatsiooni ettevalmistus
Koostatakse ametlik mõõdistusprojekt koos seletuskirjaga, mis on sisendiks nii ehitisregistrile kui ka projekteerijale. Varjumisruumi planeerimisel täiendatakse joonist Päästeameti standarditele vastavate tähistustega: evakuatsiooniteede tegelik läbitavus, ruumide kasutusotstarbed ja tehnotrasside asukohad.
Esitamine ja menetlus
Valmis projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu. Kui parandatakse olemasolevaid andmeid ilma ehitustöödeta, liigub projekt töösse andmete esitamise teatisena. Kui plaanitakse reaalset ümberehitust, näiteks ventilatsiooni lisamine või uute tuletõkkeuste paigaldamine, esitatakse ehitusteatis. Suhtleme ametnikega, vastame märkustele ja juhime menetlust kuni eduka registrikandeni.
Kasulikud ametlikud lingid
- Päästeameti juhend korteriühistuleKriisivalmidus, varjumiskoha tehnilised nõuded, tuleohutus.
- Varjumiskoha toetuse info ja taotlemine (RTK)Tingimused, abikõlblikud kulud, taotlusvorm.
- Varjumiskoha ettevalmistamine (olevalmis.ee)Praktilised juhised.
- Ehitisregister (ehr.ee)Kontrollige hoone jooniseid ja netopinda ID-kaardiga.
- Rekonstrueerimistoetus korteriühistule (EIS, endine KredEx)Tingimused, energiaaudit, laenukäendused.
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (Riigi Teataja)Kaasomandi kasutamine, kasutuskorra kokkulepped.
- Eesti Korteriühistute Liit (ekyl.ee)Riigikohtu lahendid, käsiraamatud, õigusnõu.